|
Eessõna Ilmselt on teie esimene mõte, kui hakkate seda tillukest kogu lugema umbes selline: “Kurat võtaks, see mees ei oska ju üldse kirjutada.” Võib-olla on teil õigus. Luuletused ei ole just maailmaklassist. Ja kõigis valitseb ühe mõttestiili üks osa. Ja nad kõik on kirjutatud erinevatel aegadel. Ja süsteem siin puudub. Aga mul on üks hea ütlus, mille tõttu ei saa te mind täiesti hukka mõista. Ehk tegin nii meelega? Algus Ja ühel hetkel ütlesin
endale: “Saagu Mõte!”. Ja Mõte saigi. Ja Ma nägin, et
Mõte oli hea…, aga vajas veidi disainimist. Ma lahutasin Mõtte
mõttetusest ja traditsioonidest ja suurkujudest ja ebajumalatest.
Mõte jäi oma puhtale kujule.
Jumal I
Jumal on olemas. Naersin ma vaid ja naeran ka praegu- see üksnes üks lüli ses lolluste ahelas, mida tuhanded loonud ja loovad ka praegu ja loovad ka siin… ************************************ Üks Jumal on tõeliselt olemas,
Teie ja Mina
see tähtsam pool. Olen isiksus mõtteta loos. Ma haruldus nimega U.M.I. End kiirelt ma ajalukku viin. * Unikaalselt mõtlev inimene Eliit
massid ei loo, massid ei hiilga, ei teadmisi too. Nad massiks on vaid, mis rõhuva jõuga, tohutu, toore ja arutu jõuga teoks teevad mõtteid ja tegusid. Ajusid polegi vaja. Massis on jõud! ****************** Kuid mõtted on kellegi omad. Ja keegi neid juurdegi loob. Vist mõistuse hälve - mõtlemisvõime, uusi ideid toodab juurde. Jah, ma loodan vaid, et kaob see segav faktor, mis massile rahu ei anna ja tegusid nõuab üha. Neetud olgu! Neetud eliit! Kivisildnikule
kuid mina (seitsme mäe ja mere taga) sinust tuhat korda ülbem veel. Ja mürgiõunad siinses loos ei aita… . Pattulangemine Ma eksisin Mõtte vastu. Minus tõstis pead inimesele nii omane häbi, Ma pidasin kedagi endast suuremaks. Patt. Üks seitsmest. Ma rüvetasin Sõna. Ma tean - Jumal Minus ei halasta. Olen alatiseks oma paradiisist pagendatud. … Ja mullaks pean Ma saama. Aamen. Soov
Leiaks siis kadunud jõu. Et kõiki taas saata põrgu ja p….sse, üllalt taas elada elu, mis antud. Teiste seast mahakantult. Pühalt. Mängides märtrit. Surm
mis kestmise algus ja tüütute piinade lõpp. Kuid tunnelis leegitseb puhastav värav, kust mööda ei pääse, kus hävineb Patt. Ja olgugi teisel pool õndsus on tagatud, ei julge meist keegi läbida tuld. Ei julge ka mina, ausalt kuulutan seda, kuid olemas vaimne kõrgus. Sinna kuuluda loodan ma isegi. Sel tasemel inimhing teab -
Mea culpa. Mea culpa. Mea maxima culpa. Mea culpa. Mea culpa. Mea culpa? I’m not stupid, you know… I am never guilty!
kõik, mis kord säras, tuhmub, hallub, mädaneb, koriseb, rögiseb. Argipäev on ka vastupidavaim. Aega tal igavik. Ka tugevaim võistleja väsib. Argipäev kestab kuni inimkond elab. Mõtlejad hävivad. Ja viimaks käes ongi ajudest puhas kadunud paradiis. Teieta Mina
ja kirjutan neist. On loomulik see, et igaüks näeb teisi vaid oma ego peeglist. Enamus teist ei tunnista seda, või arugi ei saa. Ja teisitimõtleja tundub teile, kui isiklik solvaja (kel parajaks palgaks on surm). Nojah. Ega’s midagi parata. Ma ei mäleta, kust ma seda
kuulsin, kuid see kõlas nii: “Ma lahendaksin kõik maailma
probleemid…, juhul kui mul oleks piisavalt tuumakütust.”
|