|
LÕPUTU JUULI
NURSERY RHYME
Earth is black & grass is green
Don't be wicked & don't be
mean.
Sky is blue & clouds are white
Never fear & never fight.
Clouds are white & sky is blue
You may fight but never loose.
Grass is green & earth is black
Never fear, & don't look back.
TALLINNA-LAULUD
KESKLINNAS, KATKENDLIKULT
Wihmawesi mis äratab keha
Wesi loikudes maas
Sinilillede haprad õied
munakiwi ja paas
Yxkord nägin Sind selles kohas
Näib et tibutab taas
Wihmast wõbisew linnakewad
autod teras & klaas
Rahwasummast Su silmi otsin
kõhklew naeratus suul
ennast tunnetan läbi Sinu
Sinu häält matkib tuul
Wihmawesi mis äratab keha
wesi loikudes maas
Kui mitte warem siis ylehomme
näen Sind kindlasti taas
RAIN CITY DREAM CO. I
Linnatänavate hallid märjad
kivid,
ja siin ma tean, et Sa oled astunud,
sest kitsas kaitsev tänavakuristik
hingab üleni rõõmulaulu,
ma usun Sinusse, jään
uskuma,
wõib-olla sellepärast,
et ma nii wäga tahan seda,
Sina pead olemas olema,
kui mitte mujal, siis minus endas,
keset seda linna, mis on minu rõõm,
sulan ma hallix kiwix
Sinu jalgade alla,
libisen kiriku põrandapaesse,
jälgin sealt Sinu sammude
suunda,
warjuna warisen iidsesse myyri
ja kiiwalt Sind kiikan,
ära waid libise märgadel
kiwidel,
wihma sajab ja hea on hingata
hallil kiwil halli taewa all,
kõrge, walge, kerge.
WÄIKE HIPI
See on yx maailm mis awali mu ees
On minu ainukene ainuõige
tee
See on see sõna milles lahustub
mu tusk
On minu elustiil ja enesesseusk
Mis on õnn mis on armastus?
Seni kestis weel sarnasus
samaxsaamise saladus
endaleidmise alandus
Murtud riimide walus keel
Ah las kesta see lummus weel
Ah las lennata linnud weel
yle Tallinna taewaste
Las nad laulawad minule
läbi suwe ja sygise:
Sydametu on sarnasus
millex maailmas armastus
see mis polegi saladus
enam ammugi alandus
WÄIKE HIPI & KEWAD
Wäike hipi tuli läbi igiwana
linna
Walusalt & naljakalt yx tunne
täitis rinna.
Tuli suurelt kontserdilt, weel
kõrwgi ajas pilli.
Meeleliigutusest ostis kimbu sinililli.
Tuulekene puhus wabalt, õhus
lendles prahti.
Wäike hipi murdis pead, et
mis on temas lahti.
Waatas oma rõõmsal
pilgul laia lahket ilma.
Õhtu oli lausa ilus, pisar
tõusis silma.
Astus reipalt, fiiling kehas, läbi
tyyne õhu.
Tyhja sellest maisest ilmast, näitex
tyhjast kõhust.
Meelde tulid mingid hetked yhest
kaugest walust,
kuigi ta sai aru kyll, et sellex
polnud alust.
Õhtupoolik tegi haiget,
samas tõstis tuju.
Wäixe hipi syytu tunne wõttis
selge kuju.
Wäike hipi tahtis saada paremax
ja puha.
Armastus on altruistlik, õnnelik
ja puhas.
Wäike erutatud hipi tuli läbi
linna.
Enda eest ei õnnestunud
päris pakku minna.
PALWE
Sina
& nyyd
korduda selles wihmas
kas tõesti tuhande aasta
eest
keegi
wist mina wist Sina
yhes kauge kewade päewas
korduda selles wihmas
nagu tagasitulek
korduda selles wihmas
kas ongi yldse wõimalik
korduda selles wihmas
THIS IS THE RETURN
THIS IS MY REBIRTH
THIS IS MY FUTURE
korduda selles wihmas
Me tuleme uuesti.
Alati. Täna.
Me läheme jälle &
tuleme taas.
Mis jääma peab jääbki.
Ka mina & Sina.
& pilwine taewas & rannikupaas.
Me oleme uuesti.
Oleme ikka.
Taas endina jätkame tuttawal
maal.
Las tulla siis elu.
Me elame yle.
Me minna ei tohi.
Me minna ei saa.
1 weidi sihitu ingel
kord tylpinult käis minu ees
& pyydis näidata mulle
weel endalgi teadmata teed
Ma nägin ainult ta selga
& see oli tugew & lai
Ma ei teagi kuhu ma jõudsin
Ma ei teagi mis inglist sai
LÕPUTU JUULI
Halli pilwise taewa all
on mu linn & mu keha
Raske minna on edasi
Tahax mõndagi teha
Pihkudes wihmapisarad
Suwenaeratus huulil
Kõik on kusagil olemas
selles lõputus juulis
Aeg on kaotamas tähendust
Kõik on ikkagi sama
Kes kyll õpetax mind
wähem armastama
Kõik käib nii ringi
nii ringi nii ringi
palawus walutab silmis
& taewas on pealetykkiwalt
sinine
aga kedagi pole
kellele öelda
Wõib-olla ma ei taha
enam näha seda
linna neidsamu kalke fassaade kiwisid
kiwi-
sid kuumust tramme inimesi kiwisid
kiwisid
kiwisid neidsamu kiwisid mis ei
oska enam
olla hellad
ÕHTU/TOOMPEA
Akendele libisewad näod
õhtu langeb maja taha maha
unustusse sulawad su peod
teadmata jääb päew
kas hea wõi paha
Taewasse saab sirutada käed
jalge alla lahri rullub rada
ise usud seda mida näed
ise jälle jaxad unistada
Palawikust põgeneb su hääl
kostab yle hämarduwa linna
nyyd kui wõixid taganeda
weel
nyyd kui lõpux tõesti
wõixid minna
KIWID ON KODU
Puna-must walgus
See õhtute põrgu
Hirme & unelmaid taewasse kõrgub
Linn juba waikib
On udus ta piirid
Pilweserw plingib weel loojangu
kiiri
Autod & trammid
Need wäsiwad peagi
Kiwid ei wäsi & muud ma
ei teagi
Kiwid on kodu
& wäljapääs
waewast
Walud & lootused lõikawad
taewast
Kiwid on kodu
Täis aegade sooja
Ylalpool yxindust roppust &
rooja
Kuigi et kylmad
Mis sellest et pime
Kiwid on kodu
See kodu on ime
SYGISE-LAUL
See
warakult pimenew linn
Need
kohad kus tuntaxe sind
See on sinu yhiskond
Kõik
möödunut meenutab siin
Laul
kaasa mis kunagi wiis
Läbi wihma
Tuim
tyhjus & irdumistusk
Paar
lahtist & suletud ust
Mis mõttega elada
Saab
walust & rõõmust
su päew
Weel
kuni end samana näed
oled elus
Tuul
kiwistes käikudes kajab
Tumm
taewas kus päikest ei näe
Wihm
piisad kui pärlid su käel
See
maailm on kõik mida wajad
Kui
udusse aheneb päew
1
tänaw 1 kofik 1 laud
1
wihmana wallanduw laul
Päew häältesse laguneb
Need
tuttawad sõbrad & muud
Paar
naeratust tõotawat suud
Läbi linna
YXKORD KA KODUS
Seni weel hommikuhämarus
jahe & pehme õhk
elutoa nurkade tumedus
wärskete õunte lõhn
Aknale rabistab wihma
aeglaselt tixub kell
ammu ma pole olnud
päris kodus sel sygisel
TAGASITULEK
Walukarwa taewas walustuttaw hääl
Äkki on nii ligi kõik
siin ilma pääl
Loojangu eest ära sinna kust
saab koit
kus on ootel juba ase soojus toit
Kaduwa eest ära sinna kus
on jääw
walukarwa taewas walustuttaw hääl
THE LEGEND
On kogu linn kui ajatu legend
on tänawaile ööst
weel jäänud halla
uus koidik yle taewa pillab end
weel pole päris päike
pääsnud walla
See habras jahe walgus tänawail
need puhtad pilwed yle argilinna
siin pole kohta naerul
pisarail
oh oskax waid legendi sisse minna
& ometi me usume ju kõik
kes iialgi end ise endax mõelnud
et mõni imelyhikene lõik
me elust on just sest legendist
wõetud
WANALINNAHOOW
On õhtuwalge painawhele linn
& mina & mu selgimata walud
on miski
liigpoeetiliselt hing
on munakiwid myyrid & mu taju
On õhtuwalge painawhele
linn
on tänawatel tuult & tyhje
silmi
on kohad kus on osakene mind
on imelik & ometigi ilmsi
On õhtuwalge awarhele linn
& pimedus ei kummita mind enam
siin otsisin ma ennast wahel Sind
siin on mu koht
& SIIN ON OLLA KENA
KORRA WEEL KÕRGELE YLES
Kunagi jaxasid laulda
tuhandes walusas keeles
enese laulusid kanda
sydames mõttes & meeles
Kunagi oskasid olla
rõõmus & waba
& ilus
suwise kesklinna rype
kiwiste myyride wilus
Kunagi teadsid weel tahta
midagi kindlat siin ilmas
tulla & minna ta pärast
wahel kyll pisarad silmas
Kunagi lahkusid linnud
Andestus uinus Su syles
Oota ehk elu sind tõstab
korra weel kõrgele yles
Kui läbi toa on igatsew Vivaldi
& kyynlawalgus ootamatuid warje
laob
& akna taga esimesse lumme
see suure linna hilisõhtu
kaob
& ihu on nii imelikult elaw
& hingab suu mis syda rytmis
taob
See linn kus tehtud saigi
kõik mis teha
See linnuparw mis liikus
yle taewa
kui koduga weel kokku jätkus
eha
seal wanalinna wahel Terwe
elu
jääb mäletama
kaduw maine keha
jääb linn kus tehtud
saigi kõik mis teha
& ikka weel on igatsew Vivaldi
& kyynlawalgus lumesajuöödel
& praxuma jääb kasutatud
plaat
& hämarusse nagisema mööbel
jääb igawesti igatsema
keegi
& kyynalt põletama
lumesajuöödel
PUNGITSA-LAULUD
DETSEMBER 1988
Jahedale linnale 1 talwehommik wajub
Lähwad argiinimesed läbi
lumesaju
Lähwad ripsmeis helbed läbi
soolalume
waatamata ymberringi lähwad
nagu unes
läbi linnahommikute tänawate
kära
tundmatagi teineteist & iseennast
ära
HOMMIK
Randmetel weenid kui maakaardijõed
Segase saatuse tuhanded tõed
Wõitude laulud & kaotuste
nutt
Pilwiste päewade uimane rutt
Homset weel pole & eilsex ei
saa
Tänagi elada tuleb siin maal
Homset weel pole on praegune hetk
Peaaegu purunew päewadekett
Alati hommik on walusaim aeg
Siis kui on kõrgusse kaduwad
laed
Teadmata reeglid & tundmata
tõed
Randmetel weenid kui maakaardijõed
NUGA
Taewas punab tasa yle linna
teispool kohta teispool aega weel
Ilus liiga ilus tundub elu
kui ma waatan aknast wälja
sinna
kus see walgus roosakax kõik
teeb
Ma olen teraw teraw teraw teraw
nuga
mis iseenda ihus ihutud
Ma olen walus walus walus kui Sa
tuled
waid korra liigahtan
lumm on lõhutud
Nii waid seisan linnataewa taustal
oodates et Sind ei tulegi
Nagu igasygisesed linnud
lendu lähwad wanad luulekaustad
nukrutsegu nuga pealegi
WÄIKE HIPI & TRUBETSKY
Jälle süttinud on tuled
jälle hämardumas linn
Oodatakse et sa tuled
Oodatakse nimelt sind
Ainult meid ei oota keegi
Kuhu minna täna waid
Ega erilist ei teegi
Käime mööda tänawaid
Selles hämarduwas linnas
Sellel uttu uppund teel
Tasa nuga ihub rinnas
Igawus & kade meel
Linnaõhtute laule me teame
meil on natuke õlut &
makk
keldreis kahtlasi pidusid peame
meist jääb järele
jube bardakk
Siis kui katustel laguneb õhtu
läbi linna me tuleme koos
Siis kui mandrid on lennanud õhku
Siis kui tagasi miski meid toob
Siis kui suwele kätt annab
kewad
& kui taewas on lennukeid täis
meie tuleme (lahkuwad nemad)
siis waid meid kogu maailm saab
täis
Siis me laulame mida me teame
meil on ikka weel õlut &
makk
yle maa omi pidusid peame
kõikjal wastu meid wõtab
bardakk
MU ARM ANARHIA
Nyyd wiimse marsilauluga
on wiimne põlwkond teel
& mina tahan tantsida
& tantsin weel & weel
Ses tantsuhoos mu silmist kaob
nii ropp kui elegants
sest lahendus on ainult kaos
& hullumeelne tants
See muusika mind peibutab
ma tahan tantsida
kui musta plagu heilutab
mu arm Anarhia
& silmist sihkab sädemeid
& lawalt langeb tuld
& puhkusele kutsub meid
kord niiske jahe muld
End olematux tantsin ma
see ongi ylim pyyd
teeb naerataw Anarhia
mu enda omax nyyd
See muusika mind peibutab…
Ses tantsus peitub wäljapääs
sest musast algab kõik
nyyd tantsin sest mu aeg on käes
on enda yle wõit
& see mis kaasa kisub mind
on haaramatu hääl
on ainult elu tantsu hind
ma maxan kergel käel
See muusika mind peibutab…
MOSKWA-ESINE
Istun siin & igawlen & wiimseid
suitse loen
Maailm ajab wihale & tyhjus
pähe poeb
Yle taewa lendawad 3 walget lindu
reas
Olen hädas endaga & tyhjusega
peas
Palun ärge pange pahax et
siin istun nii
Päikesena tõusta tahax
igayx
Mis siis
WALGE LIND
Kurbus lendab linnataewas
nagu särawwalge lind
Rahwas osta unistusi
kuni neil on odaw hind
Rahwas osta unustust kui
unelmad on yle jõu
Raha eest saab lõpux kõike
träni trääsa tarka
nõu
Rahwas osta mida oskad
meil on täna odaw hind
Tasuta & palumata
tuleb waid yx walge lind
Me liigume yxteisest lahus
waid yhine loojang meid seob
On igal meist eraldi walus
On igal meist eraldi teod
On waja need yxinda kanda
sest teistel on raskem ehk weel
Kes jaxaxki iseend anda
ei taha ei wiitsi ei tee
Me läheme walusas rahus
nyyd endal & saatusel peos
Me liigume yxteisest lahus
waid yhine loojang meid seob
Mis on elu ei taha ma kysida
tahan waid kaua weel endana pysida
Millex on elu kas omab see tähendust
tahan waid taewa & kiwide lähedust
Kus kyll on elu mix asjata otsida
siis kui ta tuleb ta tabab mind
lootsin ma
kõik mis mu ymber sai yhisex
keerisex
muutusin wäikesex tyhisex
weerisex
pea kohal kokku lõi tumedaid
pilwi
käisin & waatasin
enesest filmi
Naerad & ahastad
Räägid
Wahel on tundmatu keel
Ikka waid sina & sõnad
Sõnad?
Wõi midagi weel?
HULKUWA KASSI PÄEWAD
I
Keldrikassisilmsed tydrukud
tänawanurkadel
yxteise wastu wägiwaldsed
weidike räpased
Alaealised poisijõnglased
katkistes tagides
hõlma all õllepudelid
alati suitsud ees
Rotid ronimas õlgadel
kummitaw mendipelg
onu on purjus & jutlustab
talle pöörati selg
Ah lapsed mis te ometi teete
Ah lapsed mis te ometi teete
II
Hulkuwa kassi silmadega tydrukud
kõnniteeserwadel kambakesi
odawad ehted
palawus
Maailmade piirid pysiwad
Ära pyya olla keegi teine
Nyyd kui taas olen siin
saan endast aru
Kaswatan saba taha
& wolxan keldriaknasse
pelglik & jultunud
III
Olen nagu kõik need
hulkuwa kassi silmadega tydrukud
keda kohtad tänawatel
suitsetamas
ropendamas
kambakesi
Aga mina olen täna yxi
Olen purjus & pealetykkiw
Sa ei saa aru et wõtsin
end purju
et julgeda Sinuga rääkida
Sa waatad mind
& ma näen ennast
räpane & salkus
natuke ära exinud
Issand jumal mida ta must tylitab
Tegelikult oled mulle pyha
IV
& taas need tydrukud
tänawanurkadel
õllest & kuumusest segased
weidike räpased
& taas need poisijõnglased
katkistes tagides
murduwa häälega wannuwad
alati suitsud ees
& taas need rotid & taas
see koht
& taas see mendipelg
onu läx kinni kes jutlustas
talle pöörati selg
Ah lapsed kes me õieti oleme
Ah lapsed kes me õieti oleme
KONTSERT
Kaugel kaugel taga keset selginewat
walu
musa kostab ära kyll kuid
jutust ei saa aru
ei saa aru maailmast mis möllab
minu ymber
minu õigexpidamised ikka
lykkab ymber
wõhiwõõrad
rahwamassid mõned sõbrad sekka
jälle ma ei ajxa enam iseennast
petta
seegi on ehk endapettus mis toob
selle tusa
toetan selja wastu seina kuulan
kauget musa
musa kostab ära kyll kuid
jutust ei saa aru
kaugel kaugel taga keset selginewat
walu
KÕRTS
Ma seisan keset werekarwa waipu
mu kuklasse lööb kyyned
kunstlik roos
on laudade all lagunewaid laipu
& ometigi oleme me koos
Me naerame & põletame
linna
& tulekeeli tantsib jalge ees
siit pole enam kusagile minna
siit pole täna läinud
keegi weel
On akna taga tänawate looked
& käigud on mis kuskile
ei wii
sees klaasidesse woolab jälke
jooke
me waatame kuis werex muutub wiin
& naerame & taas on nõnda
walus
orkester jälle matab mingit
meest
& leegid muudkui tantsisklewad
jalus
& põletawad pildi silme
eest
ME ELAME ELEWA OOTUSE AEGA
Me elame elewa ootuse aega
me tunnetel polegi nime
yle ristmike majade rahwa &
taewa
on ainult me ootuse ime
Me ootame teadmata isegi mida
& lootuses waatame ringi
me teame et elul on midagi wiga
peab tekkima pöörang
nyyd mingi
Me tuigume tyhjuses toex ainult
ootus
läbi hämara tuulise linna
me teame ta saabub
me yhine saatus
see päew millal tuleb meil
minna
TALW 1989/1990
Kylm on sina sees & sinu ajas
päewad läbi linnas jooxed
ringi
öösel käiwad kuused
ymber maja
kägistawad ärganute hingi
Liikumatult waixelt lebad woodis
igas hingetõmbes aimub palwet
libade wõi miilitsate moodi
kuused peawad akna taga walwet
Räägitaxe keskööl
nõrkuseni
hundid sööwad sydalinnas
kasse…
Kui waid elax selle kewadeni
Kindla peale ära armux tasse
LOOTUS
Sest kusagil peab olema ju keegi
kes leebeil jalul astux yle muru
kes huulilt pyhix tyhja sõnapuru
& öises lambis ära
puhux leegi
Sest kusagil peab olema ju walgus
mis heletax su uxe kohal waba
mis ootamatult alati sind tabax
& see on kõik &
see on alles algus
Sest kusagil peab olema ju tema
kes waixelt walwax yle tumma taewa
kes teele saadax iga walget laewa
& hoiax sind
KEWADE-LAULUD
UNI
Ma nägin Sind
Sa tulid yle silla
Mix nõtkus see Su astumise
all
Siis hyydsin Sind
Mu hääle neelas jõgi
Sa olid mulle aina lähemal
Ma tundsin Sind
Ma ennast tundsin Sinus
Yx maailm awanes mu silme ees
Weel nägin Sind
Sa tulid yle silla
Ma palusin et sild ei purunex
KOERAILM
Sa tuled Sa tuled mu sydamelöögid
oh näe mind oh näe mind
palun
mulle meeldib Su nägu Su nägu
Su nägu
& wihm & wihm & wihm
& wihm
See keda ma armastasin
mind terwitas tänawa pääl
ta näost oli kalk nagu masin
kuid tal oli walus hääl
Me läxime edasi seltsis
sest meil oli yhine tee
me olime kaitsetult wõltsid
me oleme ikka weel
1 wohaw & walus & wäsinud
kewad
1 metsik & jõuline pyyd
Kes tulnud kes läinud mis
Sinusse puutub
siis pole meil kummalgi syyd
Kesk hetkede mängu on lahknemas
kehad
Mix ärkab nii meeletult maa
Kõik kaswab & lokkab
& moondub & muutub
Mis juhtus me aru ei saa
LAUL
Me läheme wajuwa päikese
ylewas kumas
Su juustesse kleepumas loojangu
punakas kuld
Me jalge all wiljapead painduwad
kahele rajax
& tee kõrwal jõgi
jääb pilduma hetkelist tuld
Sa nyyd oled ilus nyyd uskuda Sinusse
jälle
ma suudan see teadmine ajuti õnnestab
meid
Jõe ärewas woolus me
näod on kui pillatud peeglis
Meid yhendab endiste eneste lõhestaw
lein
Me exleme maal mis ehk yxkord saab
kuuluma meile
kui walust & rõõmust
saab päewade yhtlane põim
Kui õnestub ainsaxki suwex
meil sulada yhte
siin maal saab elama ilus &
igatsew hõim
& ikka & uuesti Sinusse
uskuda
uskuda eredal leegil
yx tunne mis iial ei suudaxki kustuda
kas Sina
või Tema
või Keegi
KIRI
Sina. Kui sõnadest onbi juba
wähe, ikka
edasi pöörlewad
päewad.
Nyyd? On lihtsalt 1 unistus wähem.
On kui-
dagi lihtsam elada selles
maailmas.
Kuule. Ehk taipad, mis tahaxin
tõestada
Sulle rusude kohal, mis langenud
juba.
Sina. Kui julgexin öelda kui
julgexin öelda
kui julgexin julgexin ometi…
LOOK UP TO THE SKIES ABOVE &
SEE
THE MORNING SUN AGAIN
Bänd nimega Helloween
laula mulle päikesest mis
igal hommikul
tõuseb yle suure maa
laula mulle suwest mis oli nii
pikk & nii
yyrike
laula mulle poisist kes paaril
ammusel õhtul
oli minu wastu hea
Bänd nimega Helloween
tule kui wihmane päew pöördub
öösse
tule kui lumi jagab jahedale linnale
tasuta
unustust
tule weel siis kui päike taas
tõuseb
yha kõrgemale uutesse hommikutesse
tule et tunnexin tuttawkaduwais
helides taas
selle poisi lähedust kes
oli mu wastu hea
Taas Tallinnale tasa langeb kõikekatwat
lund
Su aken nagu alati on pime
On kusagile kadunud see aasta päew
& tund
Ei tea mix yldse mäletan Su
nime
& siiski keset ööd
ma syyes puhast walget lund
weel ootan nagu oodataxe imet
Mul oli Sind waja sel hommikul
& õhtul weel oli Sind
waja
ma ootasin siis ma ei nutnud weel
& uskusin kogu aja
ma tahtsin et tulexid tagasi
yle segaste tunnete raja
ma tean nyyd et kui Sa ei tulegi
ma usun weel
yle aja
Ma Sinusse sulan weel sadade päewade
pärast
kui kadund on kõik mis kord
päriselt tähendas Sind
Siiski elada tahan yhe kasutu unelma
pärast
nagu tuhanded elanud on juba ennegi
mind
Ristisõdurid maailma ristteedel
päikese wangid
mis waid hetkex käis walusa
tulena kehadest läbi
Oma mõtteisse myyte ma endise
usuga hangin
Sealpool kõike on hajunud
tõelisus
yhiskond
häbi
UNI II
Langenud lehtedest noa olen leidnud
See on nii kahtlaselt teraw
Maailm käib ringi & taewas
on tyhi
Werd tuleb enam & enam
Imestan kuidas ma kukun & naeran
Seguneb werega pori
Keegi on toonud Sind Seisad &
waatad
Oskad waid ytelda Sorry
Jälle nad tulewad oma
kõwerpeegli-
nägudega & seletawad
& sehkendawad
Arwan et naeratan Nyyd on yxpuha
Sina ei olegi põhjus
Tahaxin kaitsta Sind Huuled ei
liigu
Taewa all waritseb tyhjus
Millex me tulime Millex ma olin
Jälle ma märkan Su silmi
Tuttawast painajast ärgata
tahtes
taipan et seekord on ilmsi
LINNAPYHA
On linn kui laew mis sõuab
läbi aja
Me istume ta paesel myyripardal
Ah ära endast liiga palju
arwa
mul on Sind lihtsalt wahel wäga
waja
On linn kui laew & mul on tema
nägu
Me taldade all päixesoe on
kiwi
No palun ole natuke mu ligi
et weel ei ununex see puhas unenägu
On linn kui laew & suwetaewas
ylal
On waikne laul neis waritsewais
myyres
Me läheme Kuid jälle
ennast myyes
me meeltes kajab kauge linnapyha
Mina & Sina. Ei iialgi meie.
Tulutu pyyd. Teistest otsida end.
Mida Sa uskusid. Mida ma lootsin.
Põimudes hetkex. & puudu
jäi lend.
SEIN LÄBI SUWE
Me riiwame yxteist
me ehmume sellest
peab pagema yx meist
kes jagu saab kellest?
Mix waadata kella?
Ka aeg saab kord läbi
et lõhkuda hella
& hajuwat häbi
Kui tõused siis tapad
kui seisatad sured
me oleme waprad
me wõidame mured
Ex tõusen & tapan
on lahendus seegi
las minema hakkan
peab pagema keegi
THE NIGHT OF YOU
Hämarduwal tänawal kord
ristuwad me teed
naeratused tere wihm Su silmis
möödume & kauax tahax
kokku jääda weel
aga nõnda juhtub ainult
filmis
Pimeduses kohtume me yhel õhtul
taas
liigume kui unes wõi legendis
wihm lööb warje kildudex
Su pilk on peegelklaas
usaldame ainult iseendid
Koit on alles kaugel weel on õige
ohtlik tund
naistest tuled nagunii mis sellest
sellel talwel sajab ainult wihma
mitte lund
mõtlex õige teistest
aga kellest
Hommikusse walgusse on puhkemas
mu linn
wabanenult wanu radu lähen
sirelid & päixetõus
& enam pole Sind
aga see ei mahu mulle pähe
KEEGI KES NÄGI SIND
Suurlinna sudusse sumbuwad pidetud
sõnad
Augustilõpp annab maailmalõpule
käe
Pole weel öeldud et suwi sai
läbi just täna
Keegi kes nägi Sind jäägugi
sõbrax Su juurde
Keegi kes nägi Sind
Nagunii mina ei näe
Kurgede kutse käib kuminal
kahwatus weres
Ähmases walguses uneleb päixeta
päew
Andestus andestus sellelgi aastal
nii ere
Keegi kes nägi kui sulasin
suwesse suurde
Keegi kes nägi Sind
Nagunii mina ei näe
Lepitus linnaga klaasi & raua
& paega
Taas saawad taewax mu silmad &
kiwidex käed
Meid wist ei tulegi meile ei olegi
aega
Keegi kes nägi Sind lehti
kui loopisid tuulde
Keegi kes nägi Sind
Nagunii mina ei näe
YOUNG & DEAD ALREADY
Ootasid mind nagu kesteabmis imet
Sa
Siiski Su aknad on nyyd juba pimedad
Wäsinult kurwana ronisid magama
Mina ei jõudnud Su yxindust
jagama
Mina ei jõudnud Su nukrusi
riiwama
ennast & Sind oma naeruga piinama
Homme ma tulen siis joome end sigadex
nikume neljax & naerame ribadex
LAMBADA OLI SELLE TALWE KÕIGE
KURWEM LAUL
Pilatud päewad & oleldud
elud
lõhnade lõputu kylluslik
kurb
wanad & ometi omased pelud
maailm on walu & maailm on
surm
tule me tantsime tundmatuid laule
tule ma wihkan Sind tule &
tea
taewas on tyhi & surm on weel
kaugel
tappa on lihtne on neetulmalt hea
kiiwaina kaitseme riiwatuid ulmi
pidusid peame on painajad need
jõledaid jõule &
patuseid pulmi
rõwedad riitused ootawad
ees
tule & joome & tantsime
jälle
kumb meist on kiirem see pihku
saab noa
werest mis walatud waewalt jääb
jälge
yleni punases põlewas toas
yleni punases põlewas kleidis
tantsin weel põleb mu weres
Su wein
nurka siis peitun & oxendan
weidi
silme ees wirwendab punane sein
AGULIHOOWIDES LÕHNAWAD SIRELID
Agulihoowides lõhnawad sirelid
kiiwa wajuwad tarad
mõistus tulnud on liiga
hilja &
kewad seekord liig wara
Agulihoowides lõhnawad sirelid
waixet otsijaootust
nagu ikka ka sellel kewadel
jätkub kõigile lootust
Agulihoowides lõhnawad sirelid
nagu hullunud wahel
& yx sihitu lõhnast
segane
põlwkond yhineb kahes
Agulihoowides lõhnawad sirelid
õhk on selge & lõikaw
keegi taas peab täiskaswanux
saama &
keegi sodix end sõitma
ME NAGU WALGED LINNUD
Me nagu walged linnud lähme
yle mere
Weel tiiwapaari näed mis kaugusesse
kaob
Me nagu walged linnu lähme
yle mere
& ikka hingab linn & laine
kallast taob
Me nagu walged linnud lähme
yle mere
Me lahkusime siit Ei tule iial
taas
Me nagu walged linnud lähme
yle mere
On särawkaunis päew On
selge õhk kui klaas
Me nagu walged linnud lähme
yle mere
Jää hywasti mu linn Kuis
kumad yle wee
Me nagu walged linnud lähme
yle mere
& hing on kerge syda hõiskab
tere
Mu elu oli wõlg Nyyd tasutud
sai see
LOVE STREET
Nyyd kui kõik on mulle pyha
on iga maailm ilus
nagu siin kahwatu taewa all
mis kitsa ribana helendab yle myyriserwa
kui ma tahaxin kummarduda
põlwitada neile kulunud
kiwidele
klaasikildudes
liiwas
yxikutes habrastes rohulibledes
neid hellitada & suudelda
& paluda iidseid pyhakuid
selle maailma eest
This world
That world
I don’t belong to any world
LOOJANG/PYHA
On loojuwa päikese linn
kus olen kord Sinule laulnud
See päike jääb painama
mind
weel paljude unede kaudu
On jälle need heledad ööd
mis laulu & hinge ei mahu
On päewad täis lõõpi
& tööd
& õhtute rajatu rahu
On jõudnud see joowastaw
kuu
aeg ihata enesest yle
Kõik wana on walus &
uus
& surnud on ärganud yles
Ma mäletan mäletan tänawaid
neid
Su silmade hetkelist sooja
& kiwide rytmi mu jalgade all
taas Lõputus Juulis on loojang
Ah kõiki neid walusaid wäljakuid
neid nägusid ligi & kaugel
ma olexin kõigis neis uuesti
kui jätkux waid jõudu
& laule
ma tulexin tantsides tagasi
mu häälest jääx
kajama wallid
ses linnas mis läbi mu aegade
on ainsana alati kallis
UUS KEWAD KESKLINNAS
Sinilillede hapras õied
kummitawad mind taas
puruxmuljutud õiepungad
keset sõiduteed maas
Yxkord nägin Sind selles kohas
autokummide rutt
Wihma wõbelus kahkjais silmis
pole siiski weel nutt
Wihmawesi mis äratab keha
linnamyyride paas
pihus närtsiwad sinililled
Taewas teras & klaas
Läbi homse & ylehomse
Sinu jalge ees maas
läbi homse & ylehomse
wihma lahutaw klaas
MYYRID & WÄRAWAD
PIMEDUS MU POOLWEND
Pimedus mu poolwend
tasa hiilis tuppa
kaugeimasse nurka
istus ristisjalu
Istus kiskus suitsu
sõnagi ei öelnud
tõstis pea & silmis
tume oli walu
Pimedus mu poolwend
enne kui Sa lähed
räägi mulle millal
jälle tuleb kewad
Räägi kuidas naaseb
Walgus minu wennas
& me käime linnas
lähestikku kehad
Pimedus mu poolwend
tuhmis poolprofiilis
syngelt waikis nurgas
ehtsas sfinxistiilis
ORA PRO NOBIS PECCATORIBUS
Seisin & akna kiwipiidale toetasin
kuumawa palge
Luuderohi mu sõrmede wahele
tardus & juustele jätkux
Hyydsin Su nime nii tasa et Sina
ei kulnud
Wend mu wend mida me oleme teinud
Põrandal helgatas mõõk
järwelt ligines udu
Istusid ripakil käsi ees jääkylma
kolde ma nägin
piiludes läbi hajewil salkude
wihates enese silmi
Wend mu wend mida me oleme teinud
Tõstsid weidike pead &
taas me pilgud said yhte
Mix need õlad kyll wappusid
all tumeda katkise kanga
Ah kuidas ihkasin sirgena wabana
astuda wälja
Wend mu wend mida me oleme teinud
Waatasin weel waatasin endasse poole
me jagatud häbist
Olid nii kaunis nii keelatud ikka
nii ligi
silmades hiilimas seesama mõistmine
mõrvana tume
Wend mu wend mida me oleme teinud
Piirijoonex me wahele palusin sihwakat
Sygist
tema tuligi põlemas põsil
me yhise isa ilme
Hirmu hingus weel kindlamalt liitis
me kahwatud kired
Wend mu wend mida me oleme teinud
Seisin & akna kiwipiidale toetusin
wiimase jõuga
Põrandal helgatas mõõk
& lahendus wahe tas wilxas
Tõstsid weidike pead kui
hyydsin Sind uuesti mõttes
Waatasin weel waatasin Sind &
wist eales ei unusta enam
Piirijoonex me wahel saab heal
juhul tema kes wikatit kannab
Wend mu wend kuhu me pääseme
kui juba oleme nõnda
WÄRAWAL
Me seisime wärawal
see oli awali; wõib-olla
oli me õnn
et me ei julgenud astuda läbi
Siis taas tulid tänawad
jah needsamad tänawad täis
meie pilke
me pettunud pelglikku häbi
Maa, mida me teadsime
oli rikas; oli pilgeni täis
yhe kaotatud päikese kulda
Walusax wõrdlusex
meie aeg täis oli tuimust;
& tõesti
me suud täis olid mulda
& ometi wärawad
pea kohal põimusid; wikerkaarena
laotudes loojangutaewal
Seal ylewal särawas
kõrguses nägime endid;
seisime kroonitud päi
waid sammuke wäljaspool aega
HYMN YHEXA KAX
Kallis wõta mu pea kohalt
ära
nende kõhnade käte
wari
Meie oleme mälestus praegu
on ainult
maanteed liiga laiade wäljade
wahel
maanteed asjatult otsimas oma lõppu
& ähmastaw wihm wäsinud
silmis & luudes
Meie oleme mälestus mitte
just liiga ilus
mälestus laulust mis kewadet
lõikas kui nuga
tärkawast rohust lõputu
loojangu walgel
maetud & ometi teineteist ihkawaist
ihudest
Meie oleme mälestus meil on
ammugi teised
& teistel on walus & teistel
on kõle wõi soe
& teistel on linnad & kodud
& elawad kehad
& mõnedel teistest on
näod nagu kunagi meil
Kallis wõta mu pea kohalt
ära
oma kõhnade käte wari
WINTER RUNAWAY
Pilkasest ööst tõusewad
pöörased päewad
Helgib yx hetk kõrguses
kõlxatab kuu
Liiwast mu peos pildid & katkendid
jääwad
Kellegi pilk kellegi eretaw suu
Wist mingi linn taewas ta kohal
on tume
Kahwatu leek pyydmas Su wäsinud
palet
Ainult yx palwe on hingeauruna
yle närtsiwa lume
Jumal lase mul elada
taas mõnda ilusat
walet
THE FIRST LEGEND
Sel maal kus syndis kuningate sugu
kust walged laewad tundmatuse sõudsid
kui algas meie pikk legend &
lugu
& noored kiwid toekax tornix
tõusid
kas mäletad me walgust ihkaw
weri
Su kiiwer & mu kaelakee rubiinid
& ase kus me paiskasime segi
kõik waibad & Su silmad
heitsid kiiri
kui kyynlad selles waixes katedraalis
kus lähnas alles seinte wärskest
wõõbast
paar wõõruspidu suures
lossisaalis
siis tuli lahing tules laulsid
mõõgad
ma jooxin yxi pakku läbi raba
& kui ma tõusin näoli
langend mutta
seal seisid Sina äkitselt
nii wana
et mina unustasin ära kuidas
nutta
KOLME RIIGI RAJAL
Ma laulsin selle kewade tolmustel
treppidel laulsin ta tyhjade õhtute laule
mu hääl wäsis ära
& pihkudes aeglaselt puhkesid sinised lilled
nad ytlesid et ma olen ilus &
ma ei tea mida nad nägid
igatahes mitte kolme riigi piiri
mis põles mu jalge all kõikjal kus käisin
& laulsin weel laulsin &
loojanguid embasin tornide tipus
hyydsin hetkiti nimesid kesklinna
katuste tuulde & usku ei olnud
wiina sai wõetud & kainena
tantsitud kiwiseil tänawail partnerix toosama tyhjus
andex ei olnudki paluda
mitte millegi eest
Aga päikest ei syndinud meist
Jumala poega mu ihust
lähme pageme enese eest haaratud
hetkisest kihust
lähme tantsime tänawail
tolles waremeis linnas
lähme laulame enestest noast
me mõlemi rinnas
mis meil tehagi tänawu haista
neidsamu tuuli
ahta pihuga warjata werex suudeldud
huuli
minna minuteid lugedes seiswas
õhus & ajas
kodu kummitab kusagil kolme maailma
rajal
KUTSE
Me lubasime teineteisele et
me ei astu läbi selle uxe
Enne kui ajalugu algas läxime
me yle merede & jõudsime oma riiki
Seda riiki ei ole enam aga uxed
on alles me ymber
uxed & myyrid mille taga peituwad
weelgi me kaotatud kantsid
Hääletud laulud edasi
kannawad kaunist legendi meis endis
Päikene seisatab pilwedel
& Sinugi silmade klaasil
peekrite pronxil mis tyhjax said
elusid tagasi
Lossid on ometi olemas lagedex
lagenew laotus
Annad Sa andex mu hääle
hyydmas Sind saatustest läbi
Taewas me pea kohal wanax on jäänud
arwates laulude algusest
Wabad pole me silmadki enam seiramas
salatud uxi
Yxkord peame ju tagasi minema uste
& merede taha
CHILDREN OF THE SETTING SUN / LOOJANGULAPSED
Me syndisime loojangust kui pime
laskus linna
meil oli kyll ka minewik kuid enam
see ei loe
me kõndisime kuhugi &
wist ei jõudnud sinna
& talweõhtu tundus meilöe
sõbralik & soe
Me läxime & aega oli yllatawalt
palju
me ymber mällas sydalinna
wirwatulepild
Me sammud jäisel sillutisel
kajahtasid waljult
& iga sõnakõlx
me wahel sidus nagu sild
Siis märkasime idataewas wasekarwa
hurma
& hingetusse hommikusse meidki
tõmbas tuul
kes syndinud on ehast saawad koidu
aegu surma
meil tuli kyll ka tulewik see tuli
mingi muu
LINNASUWELAUL
Need suweõhtud on mul weel
meeles need eredad õhtud
pilweserwade puhas puna & rahunew
leebe linn
kunagi polnud tuult tänawad
waikisid raugelt
& kusagil tagahoowides sain
ma Sinust laulda
Kuidas ma armastasin neid kiwe
mis hoidsid mind hellalt
mis hingasid hymne mu ymber &
tantsisid paljaste taldade all
warasuwiti põimusid sirelid
pärgadex taasleitud kodude kohal
& suwesydameid kummitas mälestus
hajuw kui lõhn
Wahel olin ma yxi mis sest kui
meid oli mitu
nagu linnalgi kindlasti oli mitu
nägu paljusid teadsin minagi
seda nägu ma armastasin seda
& Sinu oma
& kumbagi pole ma pyydnudki
pyyda minule jääwad hetked
Ilu wõis teha haiget &
kyllap ta tegigi omal moel
nendes õhtutes polnud mul
ometi wanust & aega & nime
exlesin tänawail linn oli
mu Jumal & walwas mu walusaid rõõme
& suwi ei lõppenud kunagi
juulikuu kõige wähem
See suwi ei lõppenud kunagi
& juulikuu kõige wähem
YHELE ENDALE
Tookord uskusin weel et on hele
& hea
minu maailm & ees ootaw elu
Oli laule & unelmaid salguses
peas
Polnud selgunud pained & pelud
Lootsin kaua & kindlalt Su
silmade joont
yxkord tabada tänawakäras
Kyllap nägidki mind seda walusalt
noort
lihtsalt nägid
& pöördusid ära
RUNNING INTO YOU
ON THIS WINTER DAY
Teeb tänaw tuhm meid waesex
wiimsest waimust
& kylmast keltsast juurde kaswab
reegleid
et kindlustada kohtumiste kainust
päh meid & meie kõwerdunud
peegleid
Me juttu jõuga särawamax
seame
et peita oma kiwistuwaid maske
me iga sõna ette juba teame
& rääkida on mõttetu
& raske
Weel silmadest ma tundsin Sinu
ära
kuid talwetuul me tajudesse tardub
ka kewad wõinux olla meie
päralt
meid takistas waid argipäew
& argus
KEWADE 6. PÄEW
Käes on jaanuar & kuues
päew on kewad
juba jalgades on walustuttaw kihk
tuul toob mere kohalt taas metallilõhnu
jälle kassisugu waewab armuihk
Kuskil kellalööke kirkaid
kerkib õhku
kuskil kutsub juba rõõmsahäälne
lind
yle tornikrooni kiiskab päixeketas
yle linna käib mu kewadlaul
täis Sind
Ainult sinililled puudu on mu pihust
kui ma tulen mööda kiwikitsast
teed
& Su tyhjad silmad saadawad
mind kõikjal
läbi wirwendawa kewadise wee
A SIMPLE SONG / LÕPUTU JUULI
III
Me tundsime rahutut tuult agulitänawail
Pikk wihm oli läbi & õhtune
päike wäsinult walgustas maad
Yle wiltuste plankude kesksuwi
pyydis me pilke & lõhnas
just nõnda kui olime oodanud
kunagi wähemalt mina
Just nõnda kui olime oodanud
wähemalt mina
mõistsime yxteise sõnatut
kõnet olime lihtsad & ligi
käisime kõrwuti kõnniteil
ymber yxsama peibutaw walgus
yxsama tänaw silmades lõputu
taewasse tõusew & hele
Aga juulikuu puudena kaardus me
kohal & uuex ta tegi me kehad
& lauludex muutis me huultele
argised haprad repliigid
& eilset ei olnud & homset
ei pidanud tulema
wähemalt selles laulus sest
nii oli kergem & parem
AGULI-LAUL
Ah teie ajatud agulid
täis meie luhtunud elu
jälle need wagurad tänawad
sõbrad & lahtunud elu
Ah teie lõputud agulid
kurbuse kajakakisa
kuskil peab olema wäljapääs
lihtsalt ma pole nii wisa
Ah teie waikiwad agulid
kõikjal on lauldud &
joodud
sellest ju maailm ei muutunud
millex me oleme loodud
Ah teie armutud agulid
pimeda petlikud kehad
ainult yx argine ahastus
kõik meie eneste teha
I am not a sex machine
I AM NOT A SEX MACHINE
OCTOBER WORLD
Kui ma õieti mäletan
paistis wahepeal isegi päike
Nägin Sind aga see ei olnud
enam sama
Õhtul hakkas linn lõhnama
täpselt nagu möödunud sygisel
Kofi oli kallimax läinud &
söögi jaox ei jätkunud raha
Kunagi enne seda olin ma palju
õlut joonud & naernud
Mis sest et Sind ei olnud seal
mul oli ikkagi hea
Waremed jaheda mere ääres
olid weel yxildasemad kui suwiti
Tõtt-öelda teadsid
kõik et edasi pidi talw tulema
Ka Sina teadsid aasta tagasi Sa
ytlesid mulle & ma ei uskunud
Meile kellelegi ei meeldinud sygis
ilm oli wastikult kylm
Kas möödunud aasta tundus
waid tagantjärele soojem
Aga maki peal mängisid needsamad
lood & lapsepõlw oli lähemal kui eilne päew
Siis tuli öö & Sina
olid mulle uneski wõõras
Sygiselõhnases linnas nägin
Sind & ytlesin et ma ei usu enam kewadet
Sa olid wait & ostsid kallist
kofi & syia ka
Mina ei mäletanud sellist
Sind sellist sygist
Mida ma yldse mäletasin &
nagunii oli möödas
& HÄMARUS EI HALASTA ME
PEALE
Su maski terawad serwadb on juba
walusax kriipinud kogu mu kohatu keha
Sõnad me wahelt on surnud
sajandeid tagasi lennanud ära soojale maale
Su nägu on ikka weel näha
seesama tuttaw & ohtlikult ligi
Ma ei uskunud sellesse öösse
& usu ma pole seda palunud
aga siin me oleme lõplikult
paljastatud & weelgi saamata wabax
aga siin me oleme teineteise jaox
kumbki elamas oma asjatut elu
Kas Sa kahetsed juba ennast &
mind kahetsed seda talwe me yle & ymber
Naljakas ikka ma arwan et weel
on meil midagi kysida midagi mõelda
Kui Sa olexid nii et ma ei näex
Sinu silmi olex mul kindlasti kergem
Kusagil lume all alles on linn
& sygawal kuskil Su silmis
edasi elab see keda kunagi kutsusin
kallix
PUUD KASWAWAD LÄBI SU ILUSA
NÄO
Puud kaswawad läbi Su hinge
oma juurtega hoides Su maske
puud kaswawad läbi Su hinge
& Sa kysid weel mix Sul on
raske
puud kaswawad läbi Su hinge
kuigi ammu neist ytlesid lahti
puud kaswawad läbi Su hinge
ei saa neist ega enesest lahti
puud kaswawad läbi Su hinge
seestpoolt tyhi on olla seesama
puud kaswawad läbi Su hinge
need kes nägid ei elanud wanax
puud kaswawad läbi Su hinge
Sinu weresse kastawad juuri
puud kaswawad läbi Su hinge
aga oxad ei pidurda tuuli
PUUD KASWAWAD LÄBI SU ILUSA
NÄO
THE RESURRECTION
Aknast läände me nägime
linna
wasxet taewast täis loojangu
tuld
& me jalge ees rahuga hingas
wana maailma wäsinud muld
Aga teel oli juba ka koidik
uue päikese pöörane
lõõm
& ta lipud me nägudel
loitsid
& ta hymn oli heletaw rõõm
Siis me läxime treppidest
yles
tipus kajakad olid & tuul
kellad hyydsid meid haudadest yles
& me seisime naeratus suul
Kõigi kadunud kantside harjal
kõigi kirikutornide pääl
pihus päewade punawad marjad
kõrwus kellade kumetaw hääl
& kes kordki on krooni all
seisnud
seda surmani silmist ei saa
meie seisime kindlalt & julgelt
kohal sajandeid oodanud maa
MÄLESTUS KUNINGALE
Me kehades suwex sai kewad
taas algasid linnad & lood
me olime noored & hullud
& ammusest kuningasoost
Kõik katused kuulusid meile
kõik tänawad tajusid
meid
& kindlusetornidest hõiskas
hulk ärganud heeroldeid
Me laulsime waljult & palju
kord taas oli weri meis noor
& sireleist kiwide rinnal
sai meile & suwele kroon
Suur pilgar käis yle mu linna
yx riik tõusis tuhast me
ees
& myyrid mis hoidsid meid hellalt
said koduni kulgewax teex
Kus waldjate jalg ainult astus
seal maa oli uuesti noor
& lõputu meeletu pidu
käis kadunud kuningasool
KEWADKUNINGAD
Me jalge all kustuwad tänawad
mis kandsid me kewade laule
& jälle on kewad &
mäletad aastaid ei olegi wahel
yxainuke pilw minu pilgu ees mis
eraldab toonast & tänast
& jälitaw kajakakisa &
kasutu yritus nutta
Liiga wäsinud oleme praegu
liiga noored & wäsinud
Päike warjudest wälja
toob surnute kitsad palged
Läheme kiwisid riiwates &
laibad me kaaskonnas käiwad
saatmas lahkuwaid kuningaid loojanguwärawaist
läbi
WIIMASE ÕUKONNA WIIMANE BALL
Käib wiimase õukonna
wiimane ball
wappub wana & warisew riik
me pea kohal taewas on lohutult
hall
& talwiste tuhmide pilwede
all
pexleb myyridel suupilliwiis
Ballaade on laulnud siin kiwide
pääl
kuningannax kus jälle ta sai
ta wiinast & waledest kähisew
hääl
need laulud on tänini pooliti
pääs
aga waldus on liigagi lai
On wäsinud otsmikul raske
diadeem
palju sajandeid paljasteb pilk
ta tagasi tuli et tantsida weel
kord kitsal & kahwatukiwisel
teel
saatjax särawkylm laternawilk
On saabunud ballile tuttawaid häid
paisub painajax suupilli hyyd
siin ilmas nii wähe on kroonitud
päid
kutsub katustelt kewade koiduaeg
näiw
& sinna me läheme nyyd
KOLMETEISTKYMNES KELLALÖÖK
Ma ei kuulnud mida Sa ytlesid aga
ma nägin Su käsi
liikumas läbi klaasistunud
õhu peatumas poolel ?estil
Annamulleandexnaeratused on mind
alati kohmetux teinud
Mida oli mul Sulle anda wõi
Sinul mullegi
Jagatud jagamatust wõi päriselt
läbipõlemata unistusi
läbipõdemata kuritõbe
& suitsuauke riiete seest
mäluauke maailmawaates tead
ju seal silmades sygawal
Silmades sygawal surnud kuningad
rääkisid ?estide keeles
kroonidel helkimas kiwid kui weri
& pisarad
& sõrmused säramas
wastu sameti tumedast ööst
Kyynalde walguses saime me sarnasex
neile
kahjux me mälu ei mahtunud
argise päikese alla
Mullana murenes walusalt tuttaw
wiibe Su kondisel käel
KUJUD
Ohakad roomasid yle me nägude
põimusid palgete puusse
kehade kahwatul kiwil siuglesid
warred & wäädid
juuxed langesid wälja &
meie ei kysinud millest
silmi ei olnudki waja neis wõõrais
& pimedais päewis
Lilled ei olnudki ammu maised &
metsikud roosid
tillukest torkiwat kimpu närtsinud
aegade taga
siiski jaxasin hoida mis siis et
ma õisi ei näinud
teadsin ju teadsin ju walgust &
Sind kui weel kinkisid lilli
KES MEIST MÄLETAX PÄRISELT
Olen otsinud
endaga sama werd
jäätunud
silmi & tuld nende põhjas
peapööret
käewiibet kutsumas kaasa
teispoole
tykkidex lennanud sirgjoonset aega
teispoole
rõõmu & syyd & wärawaid õhtusel taewal
liiwax
langenud kindlusse kuiwanud järwe kaldal
maal mille
nimi ei laula nyyd enam mu kehas
Sinugi
nimi ei laula nyyd enam mu kehas
mul on
mõned ?estid wahel silmade waade
kellegi
elaw liha kord exlikult pimedas tundub
wõi
kordawad kiwid Su puudutust kuuma & habrast
uneski
tuhmi & tumma & katkendlikku ainult yx
ribadexnäidatud
film ribadexkistud kiri
ribadexkulunud
mälestus millestki painawalt pyhast
Kes meist mäletax päriselt
Mõnda paremat aega
SHIPS ARE SAILING TO THE WEST
Laewad lähewad läände
aeglaselt liiguwad loojangu leebes
walguses wabad & kauged
Me exleme ikka weel samas legendis
me laulud ainult on läbi
sõnad mis hyydsin Su silmisse
salaja silmad on alati alles
wasxena waatamas wastu elatud päewade
põhjast
see pilk mis kaldale nägi
weel ära mu kahwatud käed
ajal kui jumalad wäsinud polnud
& kuningad kaduma jäänud
Ships
are sailing to the West
Songs
are sailing to the Sunset
Siis me käisime loojangus
tookord wiimasel õhtul
Päew lagunes ööx
&kaljudel syydati tuled
märguandex neile kes olid
läinud nagu minema pidid Sinagi
Ainult et meie ei jätnud
jumalaga meie lihtsalt ei teadnud
et läänes ei ole
midagi kuni maa saab taewaga yhte
seal kust ei tule tagasi kaunis
surelik keha
Kehade keelt me ei mõistnud
weel aga rääkisid nemadki kyllap
Kui olid läinud yxindus rebis
mu randmeid & rindu
elus asi peab kokku hoidma wähemalt
pimedal ajal
elus asi peab kokku hoidma tänasex
tean seda täpselt
Kui oled läinud yxindus jällegi
rebib mu randmeid & rindu
Laewad lähewad läände
lähewad ikka & jälle
LIBERA ME
Pikk päew polnud lõpuni
jõudnudki weel
täis ängistust, ähmi
& waewa
kui kynkale kandis mind liiwane
tee
merd nägin & walewat laewa
linn wasxena peegeldus heledas
wees
all tasaselt tuhmuwa taewa
Mind ootas see linn & ma waatasin
tend
pilku saamata päriselt walla
Su laps minu kehas taas liigutas
end
nagu taipax, et maailm on walla
keerles pea kohal rahutu kajakalend
kui ma nõlwakult astusin
alla
Raske myyrini wäsinud jalad
mind tõid
wäraw seisis weel pärani
lahti
silmad ahneina kiwe & nägusid
jõid
aga peatuda polnud mul mahti
kellad syngelt & sygawalt kõlama
lõid
liiga selgex sai sellest, mis lahti
Jäin hiljax. Mind rahwamurd
tagasi wiis
läbi kõmawa wärawakaare
läx haiswaid & higiseid
maamehi siin
sekka kõhukaid kodanlaspaare
& munki… Ah olexin oimanud
siis
kui saatsin Sind sellele maale
& sadamas sagisid elewil wäed
Sind jälgis mu laul yle mere
ei, enne weel… Syttis yx sygisepäew
me patuselt sarnases weres
kuis silmist mul walguse wiisid
Su käed
& puudutus löögina
ere
Sel õhtul Sa tulid, mu kuningas
noor
täis ihud said mõistmatut
hurma
pea piltidest pillal… Nyyd yxmeelne
koor
siin nõudis Su wääritut
surma
ess taewasse otse wiis wõllapuu
nool
& kellahääl kuulutas
kurja
Näe, timuka kõrwal Su
pystine pea
kui ikka weel krooni ta kannax
end wõltsisin wiipama matside
seast
& andex Sa ilmselt ei annax
kus tegin, kus mõlemad tegime
wea
sel wõõral &
wihasel rannal
Ma palusin pilkude puutumist weel
yhtainukest sõna Su silmis
läx kiiremax, karmimax kellade
keel
& purunes loojangupilwis
ei muutunud Jumala julmurimeel
mis olime meie ta silmis?
Paar patuseid, põrgu kel
parajam paik
kes ise end hukanud ihas
Su nägu kord wälkus,
yx heledam laik
laps liigutas jälle mu lihas
suus were & walskuse soolane
maik
ma hääletult karjusin
wihas
Mis järgnes? Mu mälus
on kadunud see
tean ainult, et kaua ei läinud
& wõllapuu wõitis.
Ma seisin Su ees
waid Sina mind enam ei näinud
kõik waikis & kustus
kui õhtuhelk wees
nyyd olin siis waatamas käinud
Mu meeled said tyhjax, nii tyhjax
kui tuul
mis öösse wiib lahkunud
laule
see kõik juhtus kerkiwal
kewadekuul
mu kodu jäi wõimatult
kaugex
siis tuli yx kalamees, lihtne &
truu
& trots minu randmeisse rauges
Ta sattus mu mehex, mu tugewax toex
& leiba ta lubas, & katust
ta lastega kõrwuti jooxis
Su poeg
seesama, kes syndis me patust
me nooruse maale ta nimi ei loe
poiss kannab me kannatamatust
SYY MAIK
Mäletad kui hää maitses
syy tookord me noortel & weristel huultel
Ylemlaulu armastusex arwasime seda
siis & ta ei teinudki haiget
Seisid mu läwel & laulsid
& särasid päixed Su silmis
käisid mu kõrwal &
lebasid yle mu luude me meeletus öös
hääles jõudu &
kindlust unes siiras kui pisike poiss keda teadsin
ammusest ajast mil lastena jooxime
jaheda järwe kaldal
Toosama järw oli jälle
nii lähedal kuulsin ta hingamist habrast
sulamas Sinu omasse & siiski
Sa olid ärkwel & ytlesid tasa
kuiwade huultega ootamatult &
justkui eikellegi pärast
Teadsa ma mõtlen et mullast
me oleme wõetud & mina
ytlesin wastu & kustusid tähed
me kohalt kui kõlasid sõnad
Wend kindlasti saawadki tagasi
mullax me kehad & enne weel
enne kui neelab neid pimedus ahne
nad wäsiwad wanax
& taas oli Sinu kord ytlesid
wälja meid yhiselt tabanud hetke
Kuule mu õeke ei laulnud
ju Saalomon sellisest pimedast patust
mustast muredast mullast kus rahu
saab siiski waid ihu & mina
wastasin Sulle mis siis et Sa isegi
teadsid & pelgasid sama
Kyllap me tuleme tagasi seni kui
puhtax end palume werewast waewast
& pikk oli waikus me wahel
waikuse sild yle lõhe me toonases elus
kust wastu waatas me syy &
me huulile jäi ainult werine muld
& me huulile maitsema jäi
ainult werine muld
NEEDUS
Seinad kaswawad me ymber waata salgawad
seinad
pilgud hiiliwad me ymber waata
põlgawad pilgud
Kes me oleme kax keha exinud teineteisesse
kax inimest exinud kumbki enese
ihu sundi & painesse
Seinad sirguwad wälja me seest
& ex pilgudki oleme pärinud pärisex
lahutamatult lohutamatult &
lakkamatult
Kui meil polex eilset olexime weelgi
wõõramad eriti endale
Kui meid ootax homne siis olex
meil wähemalt kuhugi tõtata ära
Seinad kaswawad wälja me seest
seintele kaswab sammal
kiwidest kostab öösiti
kahwatuid karjeid & yle kuu
yle tuhmi tinase ketta pilwed lendawad
kajakaparwena kilgates
BROTHER MY BROTHER
O Brother, a foul wind is blowing
From the darkening East, &
it carries
A message for me: I must be leaving,
So Brother, Brother, put the candles
out.
O Brother, I know You'll be lonely
Tonight, with no one to warm Your
bed,
No words to drift into dreams with:
So Brother, Brother, put the candles
out.
O Brother, mine Brother, I did not
want
To tell You before, but the dark
moon is up,
The summer is over, & I must
be leaving;
So Brother, Brother, put the candles
out.
O Brother, You of the younger soul
Cannot see, but the dragon has
woken,
Our Gods are dead, & an era
is ending:
So Brother, Brother, put the candles
out.
O Brother, I hear: the East wind
is crying,
With darkness in it; to seek a
free Sun,
To find a new life I must be on
my way,
So Brother, Brother, put the candles
out.
ORA PRO NOBIS PECCATORIBUS II
Kallis kas oskasid mõelda
kui sarnaselt kõlawad sõnad
kõigis maailma keeltes lausutud
waewalt muutuwast suust
ahtahuulelisest ikka yxkõik
kas siis Sina wõi mina kes räägib
kewadest painajapikast & sygise
myrgistest öödest & weretaw wein
wärwib need sõnad korallidex
keesse mu kaelal häbimärgix weel nähtamatux
& ometi tuntawax seda wõib
kanda kui krooni leekiwast loojanguwasest
jahedal laubal just samas kus särab
Su suudlus just samas kus Sinul
heletab walusalt kitsaste huulte
jälg huulte mis ytlewad jälle & keegi
wist meiegi mitte ei aima mitmendas
keeles & mitu on jäänud weel yle
Wend mu wend mida me oleme teinud
HOMMIKUL KUI TUUL PYYAB OLLA
YHE KADUNUD KEWADE SINA
Tuul halastamatu & selge mu
seelikuis mängib
& tänawaid mõõdawad
minu & miljonid jalad
ah täna waid lahti end ytelda
asjatust ängist
tuul minuga päri on
rutakalt silib mu sääri
Ma palusin lauldes Sult kohtumist
kewade wihmas
tol aastal see leebelt end päewade
painesse walas
too laastatud laul paistab praegugi
hommikuihmas
kui walusais unelmais pyyan weel
maailma ääri
Tuul tuleb & lahti ta suudleb
mu unised silmad
kaob nägu mis hetke eest oli
nii kaunis & tuttaw
tuul nägusid teeb & mind
hyyab & ikka jääb ilma
yx asjalik naisisik tööposti
hõiwama ruttab
Nii ta siis käibki see meie
igapäewane elu
Oled Sa kunagi lähedalt möödunud
unelmast
riiwanud teda & edasi astunud
raskel sammul
Tyhjad on tänawad taas &
jälle on nendel
tuhandeid surnud silmi & werele
suudeldud huuli
Oli see nõnda ka aastal
kui läbi me puhaste laupade
hommikul koitis kewad & tulewik
hyydis meid ette
Tyhjad on tänawad nyyd kuni
tulewad õhtute warjud
päästawad walla me kõhetud
keelatud kehad
põlatud salatud endasse
suletud
surutud ahtasse taewasse linnade
kohal
Waata nyyd samasse taewasse linnade
kohal
lindude kombel me kehad on lennanud
jälle
justnagu polexki teada et taewas
on ammu betoonist
justnagu polexki tunda kui walus
on killustik kukkuja kylgede all
Meie juba oskame tõusta
& lahkuda raskel sammul
See ta ju ongi see meie igapäewane
leib
Ei mitte leib hoopis laul
Nii ta ju käibki see meie
igapäewane elu
Kord keegi ytles et armastus
& ise ei uskunud seda
aga mina polnud weel elanud
& mina uskusin teda
Siis koitis me ymber läx ilusax
& tema läx kaugele ära
aga mina polnud weel elanud
& mina lasxin ta ära
Ta lubas et tuleb kord tagasi
& tuligi ainult et unes
aga mina polnud weel elanud
nyyd natuke olen
& nyyd juba tean et ei tule
RAND PÄIXETA
Sel tinahallil päewal Sinu
hääl
mind kutsus & mul walikut ei
olnud
Kui sygispilwi sõudis mere
pääl
& kajakad me wennad enam polnud
siis tõusime me karmist
rannaroost
me kehades weel soojalt pexles
weri
me pihud olid pudenenud koost
kuid ikka oma hymni hingas meri
Mu ymber weelkord sulgusid Su käed
waid hetkex kokku sulasid me huuled
Kui pööramatult öösse
waibus päew
& kajakate karjeid kajas tuules
siis tõusime me karmist
rannaroost
mul katkend kette alla siugles
kaelalt
& murdsime end wälja muinasloost
mis alatagi saanud oli waewalt
RAND PÄIXEGA
Yx päike loojub mereranna awarustes
kaugel
Su silmad on kui silmused mis kinni
peawad mind
Kas kustub laul me kõrwades
kui merekohin raugeb
Kas kustub lõpux päike
suur mis märgib mulle Sind
See päike loojub peatumata
aga öö ei tule
Me peale lained langewad &
wiiwad liha luult
Su juuxed wastu walgust nagu wasest
nagu tulest
Kui proowixime suudelda ma purexin
Su huult
Me haawame siin teineteist on pilgus
juba wermed
& päike loojub lõpmatult
& wesi wait ei jää
Meil pole mõtet pageda me
kumbki pole terwed
Ma waatan Sind & waatan merd
See tuleb yle pää
Mind kohati walusalt riiwab
Su aeglane lohutu lend
Weel pyyan Su murdunud tiiba
Sa pelgad mu wäsinud werd
Ma pelgan Su sõnade selgust
& pilku mis kõle kui
klaas
Sa tunned mu enese pelgu
& tuled
waid riiwates
taas
LAUL NEILE KES LEIAWAD NOWEMBRI
Ring täis saama peab sellelgi
issanada aastal
Kohal mylkase maa lörtsiga
waheldub wihm
Ära waata mind nii Ära
waikides waata
Elu on nagu on Elada ikka on ihk
Liiga kõhnad on käed
Häbitult ahtad on aknad
Olla hämaras wait Sinust on
wõimatult kõrk
Warsti jõulud on käes
Pidama meie ei hakka
Meie aknad on jääs Ainult
naeratus nõrk
wõib meid weel päästa
ära sellest tollest & nendest
Sina nimesid tead Ära siis
ette neid loe
Näeme niigi ju selgelt sajast
sattunud endest
mix on sygisel kylm Aga mix mujal
on soe
KESKÖISE KOFILAUA WAIKUS
Kolkunud kofilõhnad
kõnniwad koridoris
Sõnad warjawad mõtteid
Mix ei mõista need käed-
Ähh
Pildid wilxawad mälus
mingist wõõramaa
filmist
Neid ma enam ei waata
Parem on kui ei näe-
Ähh
Ära ehmu kui meeled
kõigest hakkawad kinni
Wõtax midagi ette
Wahel elama peab-
Ähh
Mina kajakax lähen
oma kodusel taewal
Sinu saatust ei sori
Kes neid kaartegi teab-
Ähh
Lahkub linde & laewu
ära soojale maale
Puiestee puistab lehti
Ki Sa olidki taim-
Ähh
Ytle yxainus sõna
mida usuxid ise
Pane nimi me loole
Wõi Su wäsinud waim
Ähh
Mu kallim oli kahtlast päritolu
& kondine
& ta pilk oli tyhi kui pyhapäewa
pärastlõuna
Me käisime kahekesi kesklinna
waremeis
kajakaid kuulamas mulle tundus
et need karjed
on rebenenud taewa enese paekiwipilwiselt
suult
yhes wihmaga mida peaaegu polnud
yhes majadega mis olid kunagi olnud
yhes tujudega mida ma weel mäletasin
& mu tujuka kahwatu kallimaga
kes jagas
minuga mäletamise haigust
ta nägu oli peegel
& näitas mulle mind ennast
kiitsakat kajakat
lindu kes kiskleb & kisendab
prygikastide kohal &
pasandab täis korralike kodanike
uhiuued kybarad & ometi
hyyab kesklinna taewas kurbuse
häälega
KOHALIKU TÄHTSUSEGA MÄNGUD
I
Mida Sa molutad warsti on kewad
& hangedest sulawad wälja kõik laibad
yxjagu jääb neid ju meiegi
wahele kõrwuti
oleme kõndinud piisawalt
kaua & igast
pilgust wõi wiipest yx surnu
jäi maha me järel
Warsti on kewad & päike
me warjudest kiwisse jätab
naljakalt tuttawa pildi kax alasti
inimest seisawad
teine teisel pool õunapuud
Aga aias on alles nii warane kewad
meie kliimas
on õunapuu oxad kewadel
raagus & madu
magab magusat talweund laipade
lehkawas kaisus
II
Wõta see walgus wõta
mis tuhmina wöötab neid wõõrdunud linnu
kehade kodutu igatsus sydamesooja
& mulda Sa wõta & linnud
näljased kajakad myyride kohalt
mis tähendust enam ei oma wõta
wastu see kingitus pilkude ahned
juweelid & sammude kaugenew kaja
Wõta ometi omale pärisex
porised teed läbi manduwa maa & were
erutaw lõhn libarebase lõugade
wahel wõta et saaxime sarnastex siis
mõistad Sa minuga tulla
olematusse kesklinnahämara piiril siis
yheskoos paneme pommi et lõhkuda
pea kohalt taewa pilwes betoon
Wõta enne kui taipad et muud
mul ei olegi anda
III
Weel ära muretse kunagi ytlen
end lahti
ahnete näppude jälgedest
koltunud wabaduskirjal
Mälu see tiiwuline
teadmiste tuhast saab walla &
murdunud myyridel kuulutab
tõde & lootust &
laulab
kauneimaid sõnu mu elus
Muretse ometi siis
LINNAMYYR YMBER MU MÄLU
Laulda endale selgex selle wäsinud
linna tänawad
wihm & mälu & riikide
hämarad piirid & wõtta see kokku
kõik kogu elu & eelmised
mõnes kehatus juunikuu öös
juhul kui öö on weel
olemas & õhtuti wärawad walla yhes
elus yhes maailmas on nad ju olnud
& seepärast tuleb laulda
peegeldada kahwatul klaasil elatu
meeletut ilu ma olen
näinud wikerkaart weebruaris
& silmapiirini laiuwat linna
kui kiwide hymni hilises mais augustis
olen ma armastanud &
omal moel ka detsembris kord märtsikuul
oli yx kitsas tänaw
yleni kullast & wasest wanalinnas
kus mujal & sealsamas paigas
yhel nowembrikuu õhtul ma
embasin esimest lund & aprillis
sai minu omax see riik nyydsex
walusalt tuttaw warahommikul
paljajalu kui kustusid laternad
& päris ammu oktoobris
mu wennax sai wihm kes septembrikuu
kuldsetes lehtedes paitab mu pead
kõike waatasin elasin haarasin
korraga silmad justnagu hundil
jaanuarikuu hangedes elewad näljased
pingul & ometi
nii palju rahu mahtus puhuti pilwede
alla mu armastus oli
suurlinna tuul wilxatus wihmases
aknas katkendlik kajakalend
wõi sein kuhu toetasin selja
linnasydame wiimases suwes
mu armastus oli lõputu juulikuu
aeg mil ma jaxasin waadata
päikese waske lõputu
juulikuu paratamatu & painawalt säraw
& segane kiwide lõõsast
lõputu juulikuu aeg millelt oodata polnud
lõppkokkuwõttes ju
midagi õiget wõi kena selline oli mu armastus
Lõputu Juuli & tema
pean laulma ma endale lõpuni selgex
enne kui ehawärawad sulguwad
kohal mu linna & mere
WEEL
Nii jube järsku puhkeb kiwilinna
kewad
yx hele õis täis hullutawat
walgust
täis taewa kõrgust
tyhjust tuult & liiwa
seesama korduw kurbuseni tuttaw
Ma tean ta tuleb sest mu mälestus
on lootus
taas saawad kinnitatud kergelt
antud wanded
kõik aastad teineteisest
tantsisklewad läbi
& kerkiw päixeketas kihutab
neid takka
Siis linn mu armuke on kellelegi
lahti
kes jaxab waadata mix mitte näitex
meile
& jube järsku syttib sydalinna
suwi
& ennast põletab Su
weidrax unenäox
P-le
pärast surma
Me lähme eilsesse, & kewadete
taha.
Nyyd-sellisena-mul on wõim
Sind wiia
just sinna, kuhu mälu juhib
jalad.
Me lähme eilsesse, & kewadete
taha.
Nii palju pilte, yxki pole päris.
Kesköine wiin & hommikute
haigus,
paar tundi telefon, kitarrikeeltel
käsi-
nii palju pilte, yxki pole päris.
Mis ainult mängitud, kust piiri
tõmbas walu.
Kõik oli jagatud, wõi
poolex tehtud katki.
Et pidi olema- ex kumbki saime
aru:
mis ainult mängitud, kust
piiri tõmbas walu.
Ma räägin õhtusse-
nii Sina laulsid mulle.
Nii wähe ometi ma olen Sulle
wõlgu.
Eikeegi kuuleb, tyhjus wastab tulles-
ma hyyan õhtusse. See ainus
kord Su eest.
Teine teisel katusel seisame
wahel tänawa hullutaw lahk
näo ees tuule terasewärwiga
loorix seguneb suits & tahm
Teine teisel katusel seisame
wahel tänawa lahutaw haaw
munknunnkiwide roostepunases
kindel & kohutaw kaitsekraaw
Teine teisel katusel seisame
wahel tänawa julmselge joon
yhel katusel teisel katusel
ainsad nii kõrgel &
seepärast koos
RINGID
Lõputu linnasuwi.
Sina tuled & kaod.
Siis on jällegi lumi.
Paesse wajuwad praod.
Silmad kaotawad huwi.
Huulilt praguneb naer.
Kahwatu kellakumin
lõhub kofikulae.
Õhus on kõrbelõhna.
Ihus on eluihk.
Järgmist põlwkonda
põhjab
kodutu koorekiht.
Kannustab kajakat kõhna
keisreid tantsitaw surm.
Siis läheb merepõhja
linn nii pyha & kurb.
LÕPUTU JUULI IV
Me wahel on laud selle serwal
Sinu käsi päikesepruun
täis elawat liikuwat werd
pisut luitunud wiimase sygise wihmast
Sinu suudlused mu kofitassidelt
on sattunud kymnetele huultele
juba
Roosi wiskasin wälja lõpux
kui haisema hakkas
& ometi käisime linnas
kord justnagu lapsed
yxteisesse sulasid tänawad
sylest sylle nad andsid meid yle
me hääl oli tuul me lauseid
wõis lugeda wihmax
mis exinud pilwedes paekiwist tornide
wahel
& kõik oli meeletult
pyha & pööraselt wõõras
Ei tea weel kust ikkagi tuli see
rahu et jääda
just sellisex jaxasin nagu Sa tahtsid
mind näha
|
